Kes on esimene laulja maailmas?

**Kes on esimene laulja maailmas?** Sissejuhatus: Muusika on olnud inimtsivilisatsiooni lahutamatu osa juba ammusest ajast. Laulmine, üks muusika põhielemente, on sajandite jooksul arenenud armastatud kunstivormiks, mida naudivad inimesed kogu maailmas. Küsimus, kes oli maailma esimene laulja, võib tunduda segane, kui arvestada, kui iidne on laulmise päritolu. Selles artiklis süveneme laulmise ajalukku, uurime vokaalse väljenduse varaseid vorme, tõstame esile märkimisväärseid lauljaid erinevatel ajastutel ja lõpuks käsitleme raskesti mõistetavat küsimust, kes on esimene laulja maailmas. Laulmise varajased vormid: Laulmine eksisteeris arvatavasti juba ammu enne kirjakeele tulekut. **Arheoloogilised leiud** viitavad sellele, et meie esivanemad suhtlesid erinevate häälitsuste, lausungite ja meloodiamustrite kaudu. Need varajased lauluvormid olid tihedalt läbi põimunud inimeste rituaalide, tseremooniate ja sotsiaalsete suhtlustega. Näiteks iidsetes hõimukogukondades mängis laulmine olulist rolli usulistel tseremooniatel, jutuvestmisel ja kultuuripärandi säilitamisel. Lisaks on oluline märkida, et varasel laulmisel võisid olla erinevad eesmärgid ja tehnikad kui kaasaegsel laulmisel. Tõenäoliselt olid häälitsused vähem rafineeritud ja instinktiivsemad, kuna nende eesmärk oli peamiselt emotsioonide edastamine, ürgsete instinktide väljendamine ja põhivajaduste edastamine. Muistsed lauljad ja hääletraditsioonid: inimtsivilisatsioonide tekkides ja õitsengul omandas laulmine struktureerituma ja nüansirikkama vormi. Leiame tõendeid iidsete lauljate ja vokaaltraditsioonide kohta erinevates kultuurides üle maailma. **India klassikaline muusika**: üks vanimaid säilinud vokaaltraditsioone on India klassikaline muusika. Selle päritolu ulatub tagasi veedadesse, iidsetesse pühadesse tekstidesse umbes aastast 1500 eKr. Näiteks Rigveda sisaldab kindlates meloodiates loodud hümne ja seda peetakse üheks varasemaks viiteks kirjalikul kujul laulmisele. **Vana-Kreeka ja Rooma lauljad**: Vana-Kreeka ja Rooma näitasid märkimisväärseid edusamme ka muusikas ja laulmises. Kreeklased tähistasid vokaalseid esinemisi koorilauluga, mida sageli saatsid sellised pillid nagu lüüra. Silmapaistvate kreeka lauljate hulka kuulusid oma lüürilise luule poolest tuntud Sappho ja Terpander, keda tunnustati seitsmekeelse lüüra tutvustamise eest Spartale. Samamoodi oli Rooma vokaalmuusika populaarne seltskondlike koosviibimiste, teatrietenduste ja religioossete tseremooniate ajal. **Hiina õuelauljad**: Hiinal on rikas vokaalitraditsioonide ajalugu, eriti Tangi dünastia ajal (618-907 CE). Keisri õukonnas laulmist austati kõrgelt ja tublisid lauljaid austati. Kuulus õukonnalaulja Gao Jichang on meelde jäänud oma erakordse ulatuse ja võimega laulda korraga mitut nooti. **Keskaegsed trubaduurid**: keskajal kasvasid trubaduurid, luuletajad-muusikud, kes laulsid rüütellikkusest, õukonnaarmastusest ja muudest teemadest. Trubaduurid mängisid olulist rolli laulude levitamisel ja muusikaliste arengute mõjutamisel Euroopas. **Religioossed lauljad**: läbi ajaloo on usuasutused laulmise arengusse märkimisväärselt kaasa aidanud. Religioossed lauljad, nagu gregooriuse lauljad kristluses või müezzinid islamis, mängisid ülitähtsat rolli jumalateenistusel ja religioossetes rituaalides. Vokaaltehnikad ja uuendused: Sajandite möödudes kujundasid vokaaltehnikad ja uuendused laulukunsti. Erinevad kultuurid ja muusikatraditsioonid aitasid kaasa nende ainulaadsetele laulustiilidele. **Märkimisväärsed saavutused ja tehnikad** hõlmavad järgmist: **Bel Canto tehnika**: 17. sajandil Itaaliast pärit bel canto tehnika rõhutas tooni ilu, väleduse ja väljenduse ühendamist vokaalses esituses. Lauljad nagu kastraat Farinelli ja sopranid nagu Maria Callas tõid selle tehnika esile. **Jodeling**: joodeldamine, vokaaltehnika, mida iseloomustavad kiired ümberlülitused rinna- ja peahääle vahel, on juurdunud Euroopa mägistes piirkondades. See ainulaadne laulustiil on silmapaistev Šveitsi, Austria ja Baieri rahvamuusikas. **Kurgilaul**: kurgulaul, mida tuntakse ka ülemtoonilaulmisena, on tähelepanuväärne tehnika, kus inimesed esitavad korraga mitu helikõrgust. See erakordne vokaaltehnika sai alguse Kesk-Aasiast rändkogukondade seast ja seda praktiseeritakse tänapäevalgi sellistes piirkondades nagu Tuva ja Mongoolia. **Esimene laulja – tajuväljakutse**: vokaalitraditsioonide mitmekesisuse ja laulmise algupärade uurimisel muutub üha keerulisemaks vastata küsimusele, kes oli maailma esimene laulja. Oluline on märkida, et **sellele küsimusele ei ole lõplikku vastust**. Laulmine on kujunenud inimkultuuri loomupäraseks aspektiks, kohanedes ja arenedes erinevates vormides erinevates ühiskondades ja ajastutes. Kuigi me ei saa tuvastada üksikisikut kui absoluutset esimest lauljat, võib kindlalt öelda, et esimene laulja oli tõenäoliselt iidne inimene, kes kasutas instinktiivselt häälitsusi emotsioonide väljendamiseks, kaasinimestega suhtlemiseks ja ühiskondlikes tegevustes. Laulmine oma ürgsel kujul eelnes tsivilisatsioonide rajamisele ja ajaloosündmuste jäädvustamisele. See tekkis loomuliku ja universaalse inimese väljendusvahendina. Järeldus: laulmine oma mitmekülgsete traditsioonide ja pidevalt arenevate tehnikatega on inimkonda köitnud läbi ajaloo. Kuigi me ei suuda täpselt välja tuua maailma esimest lauljat, tunnistame laulmise kui kollektiivse inimkogemuse püsivat tähtsust. Tänaseni lummavad lauljad meid oma meloodiatega, kandes edasi meie muistses minevikus sündinud ajatut traditsiooni.